Juust, see Šveitsi oma..

..ei ole suurem asi. Või vähemalt sedamoodi mulle, kui ilma vähenäinud inimesele tundub. Õnnestus väisata ühte, usun, et suuremat sorti, Šveitsi o-võistlust. Ikkagi 1500 osalejat ja eliitklaasides WRE ja puha! Kogemuseks suht-koht pettumus. Ääremärkusi:
* kogu see rahvamass lasti metsa läbi ühe stardi, mis vältas pealt 3h
* finišis oli iga oma mure võistluskeskuses asuvat mahalugemisjaama külastada. Ise olin juba duši alt läbi kui kuskil nagu kripeldama hakkas ja SI-mahalugemine seeläbi meenus
* kohalike hinnangul oli plats "extremeley flat", kuigi 5m jooni sai ikka omajagu kokku lugeda
* kuna mägi oli küll suur aga punktikohti seal netu, siis oli kaardistatud erinevaid 30cm sügavusi või kõrguseid asju, et saaks kuskilegigi punkti panna. Aga noh tähis paistis nii ehk naa kaugele
* tagajalad peavad seal ikka head olema! Hilisem HE klassi III mees sattus 2 korda muga sama KP'd läbima.. võrdlus kohatud metskitsega ei ole väga ülepakutud!

Kere oli reisimisest ja koolituses konutamistest nii kurnat, et HAK-(3 plussi sellele, kes selle lahti dšifreerib!)raja läbimine oli ka sörkkõndides kohe piinavalt valus.

Aga iseenesest normaalse tervisega inimesele peaks sellisel teederikkal maastikul suisa lust olema linnu laulu kuulata ja kaarti maastikuga sobitada.

Eliitmeeste võitja aeg 1:00:26 13.5km peal on muidugi flustreeriv... 4.28 min/km