Surm on tagasi ;(

Sõu. Saabus teine laupäeva pealelõunal, kui tundsin, et ei jaksa enam istuda. Ja nädalavahe läkski külitamise ja molutamise tähe all, kuna horisontaalist erinevad asendid oli halvad. Samas - käia jälle saab.. Seetõttu mõtlesin koguni korra, et läheks trenni?! A mõtteks see jäigi. Viimane öö äi saand enam magada kahh..

Hommikul töö juures sain suurema aplaava mööda ja lähen jooksen nüüd kohe seljasuristaja ukse taha. Kuigi usku mul tasse pole. Homme on tohtriaeg. Ma ei usu, et ma sealt abi saan..

Võitleme!? Mida Sa kurat võitled või nohh, tunni-paar päevas jaksad valuga võidelda ja inimene olla.. siis vaimujõud raugeb. Kohvi ka ei taha..

Nii, suristajalt tagasi. Natu nagu hakkas kergem..